Lavastusest

“Désirée ehk Napoleoni kihlatust Rootsi kuningannaks”
Annemarie Selinko romaani järgi.

Muusikal Marseille´i siidikaupmehe tütrest, kellesse olid armunud 19. sajandi kaks kõige mõjuvõimsamat valitsejat – Prantsusmaa keiser Napoleon Bonaparte ja Rootsi kuningas Karl XIV Johan. Esimesega oli Désirée kihlatud teisega abielludes sai aga alguse Rootsi kungilik Bernadotte´de dünastia.

Inim- ja armusuhetele kontrastiks näeb ka ajaloolisi suursündmusi, kõrgseltskonna glamuurile sekundeerib vaeste linnaosa oma kõrtside ja kerjuslastega. Ja suur osa tegelasi, kes laval laulma pandud, on päriselt olemas olnud.

Ajaloolised isikud, kes muusikalis lavale astuvad:

Bernadine Eugénie Désirée Clary (1777-1860) 

… oli Prantsuse siidikaupmehe tütar ja hiljem Rootsi kuninganna.
Désirée oli 9-lapselises peres noorim ja väga lähedastes suhetes õde Julie´ga, kellest sai tema kihlatu Napoleon Bonaparte´i vennanaine. Désirée abiellus aga Napoleoni asemel hoopis tolleaegse kindrali Jean-Baptiste Bernadotte´iga ja neil sündis poeg Oskar.
Kui Rootsi kuningas Karl XIII lapsendas Jean-Baptiste’i,  sai Désiréest Rootsi kroonprintsess. Pidades uue kodumaa talve liiga külmaks jäi Désirée siiski veel pikalt elama Prantsusmaale. Rootsi abikaasa ja poja juurde sõitis ta alles siis, kui Jean-Baptiste Bernadotte kuningaks (Karl  XIV Johan) krooniti. Désirée kroonimine toimus augustis 1829 ja temast sai Bernadotte´ide dünastia esiema. Kuigi uuele kuningannale anti nimeks Desideria, ei kasutanud ta ise kunagi seda nime.
Rootsil on olnud kuningannad 1000 aastat, vaid üks neist on olnud prantslanna.

Jean-Baptiste Bernadotte (1763-1844) 

… oli Prantsuse marssal, hiljem Rootsi ja Norra kroonprints ning Rootsi ja Norra  kuningas Karl XIV Johan.
Napoleoni sõdades vägesid juhatades sõbrunes ta Rootsi sõjavangidega, kellele jättis targa, suureks juhiks loodud inimese mulje. Kuna Rootsi kuningas Karl XIII oli lastetu, seadus aga lubas erijuhtudel troonipärija adopteerida, langeski valik Jean-Baptiste´ile.
Jean-Baptiste Bernadotte oli abiellunud Désirée Claryga pärast seda, kui Napoleon oma noore pruudi hülgas. Perekond Bernadotte vahetas kodakondsuse ja vastne kroonprints asus Rootsi poliitikat suunama.
Jean-Baptiste Bernadotte, kuninga nimega Karl XIV Johan, oli üks Rootsi edukamaid ja värvikamaid valitsejaid. Oslos on tänapäevalgi Karl Johani tänav ning rahvas peab ikka veel au sees tema lemmiktoitu – puravikusuppi.

Oskar I (1799-1859) 

… oli Désirée ja Jean-Baptiste Bernadotte´i poeg, hiljem Rootsi ja Norra kroonprints ning kuningas.
Oskar oli andekas nii kunstis kui muusikas. Samuti huvitas teda teater –  kui õukonnas lavastati mõnda etendust, oli Oskar tihti nii helilooja, lavastaja kui ka kunstnik.
Oskarile valiti hoolega abikaasat, selleks sai lõpuks Joséphine Beuharnaise´i pojatütar, kes ema poolt pärines vanast saksa vürstisoost ja rootslaste legendaarsest kuningast Gustav Vasast.

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (1769-1821)

… oli Prantsusmaa keiser ja väejuht.
Ta sündis 8-lapselise pere teise lapsena. Aadli päritolu kindlustas talle hea hariduse ning juba noorena avaldusid tema võimed juhatada ja juhtida.
Kuigi Napoleon oli kihlatud Claryde peretütre Désiréega, abiellus ta pariislannast lese Joséphine Beuharnaise´iga. Hiljem abiellus Napoleon ka teist korda ning abielust sündis oodatud troonipärija Napoleon II.
1804. aastal kroonis Napoleon end keisriks ja temast sai üheaegselt vihatuim ja jumaldatuim valitseja ja väejuht. Vallutatud riikide troonidele tõstis ta oma õed-vennad.
Lõpuks pidi Napoleon alla vanduma tema vastu koondunud liitlastele. Ta suri pagenduses Saint Helena saarel.
Memuaarides nimetas Napoleon Désiréed oma esimeseks armastuseks. Ja kuulsasse Waterloo lahingusse ratsutas ta valge mära seljas, kelle nimi oli Désirée.

Joséphine de Beauharnais (1763–1814)

… oli keiser Napoleon Bonaparte’i esimene naine ning Prantsusmaa keisrinna.
Tema esimene abikaasa, Alexandre de Beauharnais giljotineeriti Pariisi terrori ajal (1794). Tutvus Napoleoniga sai alguse üsna peatselt pärast lesestumist. Abielludes lapsendas Napoleon Joséphine´i lapsed Hortense’i ja Eugene’i.
Kroonimise ajaks (1804) olid abielu tumestanud pidevad tülid ning 6 aastat hiljem viis Napoleon oma ähvarduse lahutada – täide. 10. jaanuaril 1810 leidis õukonna ees aset alandav esinemine, kus keisrinna andis vabaks oma abikaasa ja trooni, põhjendades  seda suutmatusega kinkida Napoleonile troonipärijat.
Teadaolevalt oli Joséphine´i tütar Hortense terve elu armunud oma kasuisa Napoleonisse, poeg Eugene oli aga Napoleoni armee üks edukamaid väejuhte.

Letitia Bonaparte (1750-1836)

… oli keiser Napoleoni ema.
Ta sünnitas 13 last, kellest ellu jäi ja täiskasvanuks sai 8. Letitia hoidis kõiki oma lapsi väga, toetades erinevail aegadel just neid, kes hetkel abi vajasid.
Asudes Korsikalt ümber Marseille´isse, elas perekond algul äärmises vaesuses, tõustes tänu Napoleoni karjäärile suure rikkuseni.
Napoleoni hullumeelset võimuiha ja vallutusi ei kiitnud Letitia heaks, samuti nagu abielu Josephine´iga. Ometi sõitis ta Napoleoniga kaasa viimase pagenduspaika Saint Helena saarele ja oli seal poja surmani.

Etendused Salme Kultuurikeskuses
18.10 kell 13.00 ja 19.00
19.10 kell 13.00 ja 19.00
7.11 kell 13.00 ja 19.00
8.11 kell 13.00 ja 19.00
NB! Päevased etendused mõeldud koolidele – “Ajalootund teatris!”

Piletid piletilevist

Piletid Piletilevist